Bumping

Bumping on luku muukimise moodus. See on võrreldav muukrauaga muukimisega, kuid oluliselt kiirem ja lihtsam. Peaaegu iga tiftmuukidega lukusüdamik on avatav bumpimise teel. See on vaid sekundite küsimus. Üle poole Eestis kasutatavatest lukusüdamiksest on tiftmuukidega südamikud. Esimene teadaolev tiftmuukidega südamiku patent pärineb 19. saj. keskelt. Selline südamiku mehhanism on väga vana ja aegunud oma töökindluselt ja muukimiskindluselt. Esmakordselt võeti bumping kasutusele Taanis 1970 paiku. Seda meetodit kasutas väike seltskond lukusseppasid. Kuid interneti ja meedia kiire arenguga on see meetod jõudnud suure avalikuse ette. Siin on pisike ülevaade bumpingu meetodist.

Lahendus:
Bumpingu ja muukimiskindlate lukkude hulka kuuluvad tahvelvõtmetega turvalukud. Samuti on Bumpingu kindlad ka ASSA ja ABLOY südamikud. ASSA südamikes on kasutatud nn seene kujulised tiftid, mis olulisel määral takistavad nii muukimist kui ka bumpingut. Abloy südamikes on kasutusel pöördmuugid, mida ei ole võimalik koodi teadmata liigutada õigesse asendisse ei muukraudadega ega ka bumpingu teel.

   Kolmepunkti lukud

Silindliriliste keeltega kolmepunktilukud on loomulikult muljetavaldavad. Kuid kui mehhanismi juhib nõrgavõitu hiina päritolu südamik on tulemus selline:

Lahendus:
Sellises olukorras on võimalik kasutada ASSA või Abloy europrofiil südamikke. Lisaks oleks kasulik paigaldada südamiku turvakatted. Turvakatted raskendavad oluliselt nii puurimist kui ka murdmist.